Elektri 15-minutiline arvestus

Mis täpselt muutus?

2025. aasta oktoobris läks Euroopa ühine päev-ette turg (kus ka Eesti hind sünnib) tunnipõhiselt kauplemiselt üle 15-minutilistele perioodidele. Üks ööpäev = 96 hinnaslotti senise 24 asemel. Nutiarvestid mõõdavad tarbimist samuti veerandtunni täpsusega — börsipaketi arvel kohtuvad sinu veerandtunni tarbimine ja sama veerandtunni hind.

Miks seda üldse tehti?

Tuul ja päike muutuvad kiiremini kui kord tunnis. Peenem samm laseb turul toota ja tarbida täpsemalt sinna, kus energia päriselt on — vähem raiskamist, teravamad (aga ausamad) hinnad. Tarbijale tähendab see, et tunni sees võivad kõrvuti olla kallis ja odav veerandtund.

Mida saab tavaline pere sellest võita?

• Lühikesed tööd täpsemini: boiler, veekeetja-laadsed suured hetketarbijad ja auto laadimise algus tasub nihutada odavasse veerandtundi.
• Automaatika võidab rohkem: inimene ei jaksa 96 slotti jälgida, automaatika jaksab.
• Hinnavaade ausamaks: kui su müüja äpp näitab veel tunnihindu, on need nüüd nelja veerandtunni keskmised.

Korduma kippuvad küsimused

Millal 15-minutiline arvestus algas?

Euroopa päev-ette elektriturg läks 15-minutilistele kauplemisperioodidele üle 2025. aasta oktoobris. Sellest ajast on ööpäevas 96 hinnaslotti senise 24 asemel.

Kas mu kodune arvesti mõõdab veerandtunde?

Eesti nutiarvestid mõõdavad tarbimist 15-minutilise täpsusega ja börsipaketi arvestus käib sama sammuga. Midagi vahetama ei pea.

Kas tunnihinnad kadusid ära?

Enamik rakendusi näitab endiselt tunnivaadet — see on nelja veerandtunni keskmine. Otsuste jaoks (millal boiler või auto käima panna) on veerandtunni vaade täpsem.

Kuidas ma odavaid veerandtunde kätte saan?

Käsitsi on 96 sloti jälgimine ebarealistlik. Tasuta Börsikell leiab parima katkematu akna automaatselt; PALU automaatika ajastab kütte ja boileri ise.